Brasłaŭ rajoon (Braslawski Rayon)
Brasłaŭ rajoon (transkribeerituna Braslavi rajoon) on rajoon Valgevenes Viciebski oblastis. Piirneb põhjas Lätiga ning läänes ja edelas Leeduga.
Rajooni pindala on 2270 km². 2014. aasta seisuga elas seal 27 073 inimest.
Rajoon loodi 1940. aastal. Rajoon koosneb järgmistest külanõukogudest: Achremaŭcy, Ciacierki, Dalokija, Druja, Miažany, Opsa, Słabodka, Plusy ja Vidzy külanõukogu.
Halduskeskus on Brasłaŭ. Teisi asulaid – Vidzy alev, agrolinnakesed Druja, Opsa, Słabodka, Kaziany küla.
Rajooni suurimad jõed on põhjapiiril voolav Daugava ja lõunapiiril voolav Dzisna jõgi. Kõrgeim koht on Smulki küla lähistel – 210,6 meetrit. Madalaim koht asub Daugava ääres – 97,7 meetrit.
Rajoonis asub Brasłaŭ järvestik. Suurimad järved on Drūkšiai, Dryviaty, Snudy, Strusta, Ukla ja Bohina järv. Läti piiril paikneb üks Valgevene sügavamaid järvesid - Riči järv.
Rajoonis asub Brasłaŭ järvestiku rahvuspark.
Rajooni elanikest olid 2014. aasta seisuga 64,59% valgevenelased, 14,26% venelased, 18,66% poolakad ja 2,49% muude rahvaste esindajad. 49,56% elanike emakeeleks oli valgevene keel, 45,56% elanike emakeeleks oli vene keel. Koduse keelena kõneles valgevene keelt 38,08% elanikke, vene keelt aga 57,35%.
Rajooni pindala on 2270 km². 2014. aasta seisuga elas seal 27 073 inimest.
Rajoon loodi 1940. aastal. Rajoon koosneb järgmistest külanõukogudest: Achremaŭcy, Ciacierki, Dalokija, Druja, Miažany, Opsa, Słabodka, Plusy ja Vidzy külanõukogu.
Halduskeskus on Brasłaŭ. Teisi asulaid – Vidzy alev, agrolinnakesed Druja, Opsa, Słabodka, Kaziany küla.
Rajooni suurimad jõed on põhjapiiril voolav Daugava ja lõunapiiril voolav Dzisna jõgi. Kõrgeim koht on Smulki küla lähistel – 210,6 meetrit. Madalaim koht asub Daugava ääres – 97,7 meetrit.
Rajoonis asub Brasłaŭ järvestik. Suurimad järved on Drūkšiai, Dryviaty, Snudy, Strusta, Ukla ja Bohina järv. Läti piiril paikneb üks Valgevene sügavamaid järvesid - Riči järv.
Rajoonis asub Brasłaŭ järvestiku rahvuspark.
Rajooni elanikest olid 2014. aasta seisuga 64,59% valgevenelased, 14,26% venelased, 18,66% poolakad ja 2,49% muude rahvaste esindajad. 49,56% elanike emakeeleks oli valgevene keel, 45,56% elanike emakeeleks oli vene keel. Koduse keelena kõneles valgevene keelt 38,08% elanikke, vene keelt aga 57,35%.
Kaart - Brasłaŭ rajoon (Braslawski Rayon)
Kaart
Maa (piirkond) - Valgevene
 |
 |
| Valgevene lipp | |
Valdav osa Valgevene pindalast on madal tasandik (umbes 110–200 meetri kõrgusel merepinnast). Idast läände kulgeb Valgevene kõrgustik. Riigi kõrgeim tipp on merepinnast 345 meetri kõrgune Dziaržynskaja mägi.
Valuuta / Keel
| ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
|---|---|---|---|
| BYN | Valgevene rubla (Belarusian ruble) | Br | 2 |
| ISO | Keel |
|---|---|
| BE | Valgevene keel (Belarusian language) |
| RU | Vene keel (Russian language) |